Meeldiv suitsusaunaelamus Haanjamaal
Saunalavale mahub mõnusasti korraga 6 inimest ja saunast jätkub talvel 4 tundi 12 – 15 saunasõbrale. Enesestmõistetavalt sisaldab hind kahte vihta, käsitsi keedetud seepe, saunamett ja taimeteed.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga 6 inimest ja saunast jätkub talvel 4 tundi 12 – 15 saunasõbrale. Enesestmõistetavalt sisaldab hind kahte vihta, käsitsi keedetud seepe, saunamett ja taimeteed.
Kuni 3 inimest 300€, 4 – 7 inimest 350€; 8 kuni 10 inimest 400€; kuni 12 inimest 450€. Kui on soovi, kutsume appi lisa saunanaise või saunamehe, et kõik saunalised saaks viheldud ja kõpitsetud (lisatasu 100€).
Tiigi kaldal asuvat sauna kütame hea leili saamiseks olenevalt ilmast ja saunaliste arvust 6 – 8 tundi. Sauna oleme alati kütnud vaid lepahalgudega, vahest harva viskame sekka ka kaske. Kuum suits teeb õhu mikroobidest puhtaks, suitsusauna kuum õhk on tervendav. Kui kütmisega on valmis saadud, saun tuulutatakse, kerisele visatakse sahmakas vett, et karm välja peletada. Suitsuaugu sulgeme peale esimesi leile. Tiigist saame pehme pesuvee ja sealsamas saab saunaline ka oma kuuma ihu jahutada, talvel on tiigijääs turvaline auk.
Hüva, tummist puupõlemislõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Kerisekividele kapaga vett visates valgub üle sauna ja saunaliste mõnus kuumus, mis muutub pehmeks, veidi niiskeks leiliks. Kuuma vett on küllaga, külma vett tuleb sauna ja pesemise edenedes saunalistel endil tiigist juurde kanda.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga kuni 8 inimest.
Meie vana suitsusauna palgid on pärit Värska kandist ja neil on pikk ajalugu. Nad on näinud laste sündimisi ja surnumõskmisi, raskest tööst väsinud lihaste ja liigeste tasumisi, aga ka lustlikke ja rõõmsaid saunaskäike. Nagu enamik Eestimaa talusaunu olid needki palgid ühel päeval puhtaks nühitud ja keris oli ümberehitamise käigus saanud korstna – suitsusaunast sai nii öelda puhas saun. Ajapikku vajus saunake nagu peremeeski üha enam kössi, katus kukkus osaliselt sisse ja peremehest polnud enam selle parandajat. Sauna üks nurk mädanes ja kasutuskõlbmatuna jäi hoone unustusse. Meile pakuti müügiks väärtusetuid saunapalke ja kobedamaid aidapalke. Täpsemal takseerimisel osutusid ka saunapalgid kasutuskõlblikeks. Pereisa Urmas, pojad Priit ja Vahur aitasid vanad palgid taas väärikasse SUITSUSAUNA seisusesse. Tihenduseks oleme palkide vahel kasutanud naturaalset linatakku, vahelael on soojustuseks savi-liiva segu ja katust katab uhke mätas, kus on näha erinevaid sooheinamaa taimi. Vahelagi, lava ja pingid on sauna praeguses asukohas kasvanud suurtest haabadest. Põrandalauad on lahtised ja suurte vahedega, et vesi laudadele seisma ei jääks, põranda all on hingamisruum ja täiteks kruusa-liiva segu.
Meie suitsusaunal oma saunavaim – Mooska taat – kes pühib seebi silmast ja pahad mõtted peast. Kerise taga savitatud seinal on hingelind kaitsmas vanu palke ülemäärase kuumuse eest. Kui leiad saunast tulles kehalt nõgised jäljed, siis vaata üle oma mõtted – musta südametunnistusega saunalisele võib saunavaim märgi jätta.
Suitsusauna nautimiseks varu piisavat aega, rahusta oma meel ning korrasta mõtted ja ära pargi kõhtu täis !
PS! Ohtralt joovastavaid alkohoolseid jooke manustanud inimesed saunalisteks ei sünni.
Kõige kiiremini saad saunapäeva tellida Internet lingilt. Võtame kindlasti enne saunapäeva e-kirja või telefoni teel ühendust, et kokku leppida inimeste arv ja sauna alguse kellaaeg.
Jaanipäeva saun tekitab tahtmise ihu põhjalikult puhtaks küürida ja korralik vihtlemine kuulub vaieldamatult selle juurde. Naised külastasid Tiskre sauna ja katsetasid erinevaid vihtasid, et leida see, mis tuju heaks ja ihu värskeks lööks.
Kõige õigemat vihta soovitatakse teha jaanipäeva paiku, selleks ei pea kasutama ainult kaske, sobib ka tamm, kadakas ja miks mitte nõges.
«Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt,» ütleb Eesti vanarahva tarkus. Kui keha piitsutada kuumusega, tuleb seda kindlasti teha ühe korraliku vihaga.
Viht on iga saunalise asendamatu kaaslane, sest vihtlemine ergutab naha vereringet ja annab mõnusa enesetunde. Naisteleht testis, milline viht on kõige targem sauna kaasa võtta.
Ega asjata öelda, et saun ilma vihata on kui voodi naiseta – eestlased ei kujuta saunaskäiku vihata ette. Viha hankimiseks on kaks võimalust: kas osta see poest või teha ise. Viimane variant tuleb kõne alla muidugi vaid suvel, kuid võib kindel olla, et värske omatehtud viht nahutab ihu kõige mõnusamalt. Selline kaseviht võitis konkurentsitult ka toimetuse saunavihatesti.
Metsa viha järele, nüüd kohe!
Saun ilma vihata ja vihtlemiseta pole õige saun. Vihtlemine on omamoodi massaaži toimega puhastumisrituaal. Vihtlemine kiirendab pindmist vereringet, soodustab jääkainete eemaldumist organismist.