Konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast
Riidi, 12. novvembri 2010
Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõ (tarõ 101)
Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.
|
Õigõ latsõn kävemi sõsara, vele ja imäga Kruutusõ mõisa sannan. Tuu oll’ suurõ ahoga ja küteti kats päivä. Sis oll’ puulpäiv jaotõt kattõ jakko: inne lätsi sanna mehe ja sis naasõ. Üts vanamiis istsõ sääl hummogust õdaguni – lämmi jo! |
Kuni 3 inimest 300€, 4 – 7 inimest 350€; 8 kuni 10 inimest 400€; kuni 12 inimest 450€. Kui on soovi, kutsume appi lisa saunanaise või saunamehe, et kõik saunalised saaks viheldud ja kõpitsetud (lisatasu 100€).
Tiigi kaldal asuvat sauna kütame hea leili saamiseks olenevalt ilmast ja saunaliste arvust 6 – 8 tundi. Sauna oleme alati kütnud vaid lepahalgudega, vahest harva viskame sekka ka kaske. Kuum suits teeb õhu mikroobidest puhtaks, suitsusauna kuum õhk on tervendav. Kui kütmisega on valmis saadud, saun tuulutatakse, kerisele visatakse sahmakas vett, et karm välja peletada. Suitsuaugu sulgeme peale esimesi leile. Tiigist saame pehme pesuvee ja sealsamas saab saunaline ka oma kuuma ihu jahutada, talvel on tiigijääs turvaline auk.
Hüva, tummist puupõlemislõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Kerisekividele kapaga vett visates valgub üle sauna ja saunaliste mõnus kuumus, mis muutub pehmeks, veidi niiskeks leiliks. Kuuma vett on küllaga, külma vett tuleb sauna ja pesemise edenedes saunalistel endil tiigist juurde kanda.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga kuni 8 inimest.
Meie vana suitsusauna palgid on pärit Värska kandist ja neil on pikk ajalugu. Nad on näinud laste sündimisi ja surnumõskmisi, raskest tööst väsinud lihaste ja liigeste tasumisi, aga ka lustlikke ja rõõmsaid saunaskäike. Nagu enamik Eestimaa talusaunu olid needki palgid ühel päeval puhtaks nühitud ja keris oli ümberehitamise käigus saanud korstna – suitsusaunast sai nii öelda puhas saun. Ajapikku vajus saunake nagu peremeeski üha enam kössi, katus kukkus osaliselt sisse ja peremehest polnud enam selle parandajat. Sauna üks nurk mädanes ja kasutuskõlbmatuna jäi hoone unustusse. Meile pakuti müügiks väärtusetuid saunapalke ja kobedamaid aidapalke. Täpsemal takseerimisel osutusid ka saunapalgid kasutuskõlblikeks. Pereisa Urmas, pojad Priit ja Vahur aitasid vanad palgid taas väärikasse SUITSUSAUNA seisusesse. Tihenduseks oleme palkide vahel kasutanud naturaalset linatakku, vahelael on soojustuseks savi-liiva segu ja katust katab uhke mätas, kus on näha erinevaid sooheinamaa taimi. Vahelagi, lava ja pingid on sauna praeguses asukohas kasvanud suurtest haabadest. Põrandalauad on lahtised ja suurte vahedega, et vesi laudadele seisma ei jääks, põranda all on hingamisruum ja täiteks kruusa-liiva segu.
Meie suitsusaunal oma saunavaim – Mooska taat – kes pühib seebi silmast ja pahad mõtted peast. Kerise taga savitatud seinal on hingelind kaitsmas vanu palke ülemäärase kuumuse eest. Kui leiad saunast tulles kehalt nõgised jäljed, siis vaata üle oma mõtted – musta südametunnistusega saunalisele võib saunavaim märgi jätta.
Suitsusauna nautimiseks varu piisavat aega, rahusta oma meel ning korrasta mõtted ja ära pargi kõhtu täis !
PS! Ohtralt joovastavaid alkohoolseid jooke manustanud inimesed saunalisteks ei sünni.
Kõige kiiremini saad saunapäeva tellida Internet lingilt. Võtame kindlasti enne saunapäeva e-kirja või telefoni teel ühendust, et kokku leppida inimeste arv ja sauna alguse kellaaeg.
6. lehekuu pääväl (6.05) tulõ võrokõisi tsõõriklaud, päämises jututeemas om savvusann. Kokko saias kell 16 Rõugõ kihlkunnan Tilgu külän Sepä talon.Mõtõ, et Võromaa savvusann piäsi olõma üleilma tähtside kultuuriasju nimekirän, om Võromaal ja ka muial Eestin häste vasta võet. A nimekirja saamisõ man om päätähtsä kogokunna (tuu tähendäs võrokõisi) hindä tahtminõ ummi rikkuisi tähtsäs pitä. Tuu tahtminõ om olõman ja tulnu naada kimmämbät plaani maaha märkmä. Tsõõriklavva takan arotõdaski asja laemban tsõõrin.
Kõnõlõmi tuust, midä om joba ette võet ja mis sinnä nimekirja päsemise jaos viil vaia tetä om. Oodõdu omma kõik huvilidsõ. Pallõmi tulõkist teedä anda 3. lehekuu pääväs tel 782 8750, 5661 1924 vai kylli@wi.werro.ee. Kon kokkosaamistalo om, saa kaia sepp.ee päält.
Eichenbaumi Külli, Veeroja Eda, tsõõriklavva kokkokutsja
Et Võromaa (Lõuna-Eesti) savvusann UNESCO maailmaperändi nimekirja saia, toolõ saa yten avita egä inemine, kiä tiid savvusannast ja vana Võromaa sannakombist, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Päält vällähõikamist, et savvusann tulõssi saia kultuuriperändihe, om mullõ pall’o kõlistõt, pakutas rahha, kystäs, kuis saanu avita,» om as’a vällämärkjä, turismikõrraldaja Veeroja Eda rõõmsa.
Savvusanna säänest tunnustamist tugõva katõ käega ka vana Võromaa juhi. «Kõva sõna! Suidsusann om hää asi!» kitt Võromaa umavalitsuisi liidu juht Tõntsu Tiit.