Neljapäeval, 14. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.
Mooska Talu Haanjas kutsub 1. mail avatud uste päevale vaatama ja rääkima suitsusauna vaimsest pärandist, liha suitsutamisest ja sauna kütmisest kell 14:00 – 16:00.
Palun teata võimalusel oma tulekuste ette info@mooska.eu hiljemalt 28.aprilliks.
Liha, ka suitsuliha, on eestlane alati söönud. Tõsi, teda ei olnud alati isu järgi võtta, ja aastas võis olla perioode, kui liha päris otsas oli. Siis oli lihakild lausa maiuspala!
Liha säilitamiseks seda soolati ja suitsutati. Tavaliselt tapeti kõvasti nuumatud siga jõuludeks, liha pandi soola ja tarvitati soolalihana, vastu kevadet, kui ilmad muutusid soojemaks, liha suitsutati. Liha suitsutati kogu Eestis, võtted erinesid piirkonniti, samuti suitsutatav liha. Lääne-Eestis ja Saaremaal suitsutati liha (lambareisi, sealihatükke, pekki, aga ka hülgeliha) pliidi kohal. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas kahe kuni kolme ööpäevaga küpseks. Peamiseks lihaloomaks kogu Eestis oli siga. Hilisemal ajal hakati suitsutama ka ka lamba-, veise- ja linnuliha.
Liha, ka suitsuliha, on eestlane alati söönud. Tõsi, teda ei olnud alati isu järgi võtta, ja aastas võis olla perioode, kui liha päris otsas oli. Siis oli lihakild lausa maiuspala!
Liha säilitamiseks seda soolati ja suitsutati. Tavaliselt tapeti kõvasti nuumatud siga jõuludeks, liha pandi soola ja tarvitati soolalihana, vastu kevadet, kui ilmad muutusid soojemaks, liha suitsutati. Liha suitsutati kogu Eestis, võtted erinesid piirkonniti, samuti suitsutatav liha. Lääne-Eestis ja Saaremaal suitsutati liha (lambareisi, sealihatükke, pekki, aga ka hülgeliha) pliidi kohal. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas kahe kuni kolme ööpäevaga küpseks. Peamiseks lihaloomaks kogu Eestis oli siga. Hilisemal ajal hakati suitsutama ka ka lamba-, veise- ja linnuliha.
Mooska talu kolmest suitsusaunast ühes suitsutatakse traditsioonilisel viisil saunasuitsuliha. Enamasti on lihaks kodumaine sealiha, aga suitsutatakse ka teisi lihasorte. Enamasti jõuab sauna lõunaeesti taludes kasvatatud sealiha, aga sügiseti ka lambaliha. Valikus on ede- ja tagatükid, karree, kaelakarbonaad, lappe tükid. Liha sooldub 5 – 7 päeva ja suitsub suitsusaunas mahedas lepasuitsus umbes 40 tundi. Tulemuseks on suus sulav, pruuni pealispinnaga aromaatne saunasuitsuliha, millest võib tekkida sõltuvus. Oleme teid hoiatanud!
Liha saab tellida (klikkides siia), võttes taluga ühendust ja leppides kokku makse- ning kättetoimetamisviisis. Kui oled juba püsitellija, saad uuest lihalaarist teada meilist.
Kõige maitsvam on suitsusaunas tehtud liha soojalt. Liha kättesaamiseks talust anna oma tulekust teada ja võta pesukauss kaasa.
Proovi ka talvõvõid – leivakatet suitsupekist ja küüslaugust.
Suitsuliha maksab 18 €/kg.
Jooksva info saamiseks soovitame jälgida meie kanalit fabecookis: Mooska suitsusaunaliha.
Mooska talu 3 suitsusauna on pereliikmed, kellel oma iseloom ja elulugu. Suitsusaunad asuvad tiigi ääres, saunades pole elektrit ega veevärki. Vana ja uus suitsusaun on saunas käimiseks, kolmandas suitsusaunas suitsutab pererahvas liha. Ekskursiooni käigus tutvustatakse Vana-Võromaa vaimset kultuuripärandit, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandina esindusnimekirja, vaadatakse saunu ja nende eripära, mekitakse saunas suitsututud liha ja koduleiba.
Ekskursioonid toimuvad ette tellimisel.
Aega kulub umbes tund ja hind on 10€ inimene
Tähelepanu! Pärimust tutvustavale ekskursioonile ja saunaskäigule Mooska talus omistati 2015.a. veebruaris Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgis – Ehtne ja Huvitav Eesti!
Mooska talu 3 suitsusauna on pereliikmed, kellel oma iseloom ja elulugu. Suitsusaunad asuvad tiigi ääres, saunades pole elektrit ega veevärki. Vana ja uus suitsusaun on saunas käimiseks, kolmandas suitsusaunas suitsutab pererahvas liha. Ekskursiooni käigus tutvustatakse Vana-Võromaa vaimset kultuuripärandit, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandina esindusnimekirja, vaadatakse saunu ja nende eripära, mekitakse saunas suitsututud liha ja koduleiba.
Ekskursioonid toimuvad ette tellimisel.
Aega kulub umbes tund ja hind on 10€ inimene
Tähelepanu! Pärimust tutvustavale ekskursioonile ja saunaskäigule Mooska talus omistati 2015.a. veebruaris Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgis – Ehtne ja Huvitav Eesti!
Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevamaks ja maitsvamaks toiduks turismiettevõtetes. Kohaliku toidu suurlaada UMA MEKK 2014 külastajad said valida oma lemmiktoiduaine. Selleks osutus Mooska talu ehtsas saunas suitsutatud liha. Mooskale anti ka atraktiivse müüja preemia. Preemia tõi just suitsuliha maitse, mis paljudele toob meelde lapsepõlves vanavanemate suitsusaunas suitsutatud liha maitse.
Mooska talu pärjati aastal 2014 Võrumaa Turismiliidu aastatiitliga Uma tegijä.
Samal ajal, kui perenaine Eda käis auhinda vastu võtmas, suitsutas pereisa Urmas kodus liha, tema emotsioonid: „See suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on – öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekkiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi teadmisi ja oskusi, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”
Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevamaks ja maitsvamaks toiduks turismiettevõtetes. Kohaliku toidu suurlaada UMA MEKK 2014 külastajad said valida oma lemmiktoiduaine. Selleks osutus Mooska talu ehtsas saunas suitsutatud liha. Mooskale anti ka atraktiivse müüja preemia. Preemia tõi just suitsuliha maitse, mis paljudele toob meelde lapsepõlves vanavanemate suitsusaunas suitsutatud liha maitse.
Mooska talu pärjati aastal 2014 Võrumaa Turismiliidu aastatiitliga Uma tegijä.
Samal ajal, kui perenaine Eda käis auhinda vastu võtmas, suitsutas pereisa Urmas kodus liha, tema emotsioonid: „See suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on – öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekkiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi teadmisi ja oskusi, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”
Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja!
Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta märtsis.
Mõte suitsusaunakombestiku kaitsmisest UNESCO abil tekkis mul 2008 aasta talvisel pööripäeval. Tuli äratundmine, et meile igapäevane suitsusaunakultuur on haruldane ja kiiresti kaduv osa maailma elurikkusest, mida tuleb kaitsta. Järgmisel päeval kirjutasin oma g-maili allkirja lisaks oma nimele ja telefoninumbrile: „Suitsusaun UNESCO kaitse alla!” Kuu aja jooksul oli e-kirja allkiri alustanud midagi suurt. Ma sain e-kirju ja telefonikõnesid suitsusauna kultuuri kaitseks.