Hea viht võib päästa needusest!
Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!
Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.

Allikas:
RMK Vällamäe matkarada on 2,2 km pikk, aga annab hea füüsilise koormuse . Siin käivad iga suvi imiteerimistrenni tegemas suusatajad. Rajal on 13 infotahvlit ja kõrgeim tipp on 304 m üle merepinna. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim.
Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.
SAUN • Rõuges Nogo külas on veel mitmeid üle-eelmisest sajandist ehitisi, kuigi uued hooned tungivad peale. Külarahvas on edumeelne, aga see ei tähenda, et nad ei hinda vanu ehitisi ja tüüpilist vana ehitusarhitektuuri. Kui fotograafiga Soka tallu sõitsime, nägime tee ääres palkehitist, millest valmib ilmselt ait. Seda restaureeritakse sellises stiilis, nagu olid sajandite tagused Rõuge kihelkonna palkmajad.
Kui vanadest headest suitsusaunadest räägitakse, tuleb mulle aina meelde Enn Tuulingu luuletus „Vana sann”, millest meenutaksin mälu järgi ridu: „Sa saisat alan lohon lumbi veeren nii küüru vaonu laonu vana sann. Mu meelest nii kui mere veeren, kui sülen sanna veie imä Ann.”