Tädi Maali: Saunavihad seebiks
“Oh seda uuema aja saunaskäimise piina!”
Nii ohkasid Juuli ja Julius, kui jaaniõhtuks külla saabunud linnasugulaste saunavihtu seirasid. Hüüdsid üleaedse Maali ka ilmailmet kaema.
Uudised
Hea viht võib päästa needusest!
Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!
Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.
Anna vihaga! Hea vihaga!
Jaanipäeva paiku on kõige õigem viha tegemise aeg. Taimetark ja apteeker Maret Makko õpetab, kuidas rahvatarkuste kohaselt vihale taimi lisada, et saunaskäik eriti väekaks tervise- ja iluprotseduuriks muuta.
Kaseoksad lõika lauldes
Vihaks vali kraavipervel või võsaservas seisva noore kidurama kase alumised peenemad ja pehmemad oksad. Lõika oksad enam-vähem ühepikkuseks juba korjates.
Oksi korjates soovitab Maret esivanemate tarkuse järgi joonduda ja kaselt luba küsida ning paluda tema abi ja tuge oma tervise parandamiseks ning naha noorendamiseks: “Keskendu puule, kui oksa võtad, puu mõistab ja saad oma vihasse rohkem taime väge. Ka meeldib puudele ja taimedele, kui neile lauldakse. Lauldes on nagunii iga tööd lõbusam teha. Rahvatarkus õpetab, et kange väega on pärast okste lõikamist kase juurtele sülitamine – sellega vahetad sa sümboolselt oma kehavedelikke puu omadega, mis läbi lehtede saunas sinu nahasse tulevad. See annab vihale eriti tõhusad omadused.”
Nipp:
Oksi puhastades võta enne sidumist ära alumised lehed. Hoia needki alles, sest värsked kaselehed on puhastava ja vett väljutava toimega. Saunas, kui viha hauduma paned, kata nägu ja kui soovid, siis kogu keha korraks kuuma veega üle valatud värskete kaselehtedega ja lama nii 10 minutit – see puhastab nahka ja aktiveerib ainevahetust rohkem kui savimask. Pärast võid end leheleotusveega üle valada ja kehal vabalt kuivada lasta, et kaselehtedest parim iluefekt saada.
Suitsusaun pakub maalähedase elamuse
Allikas: Virumaa Teataja; Eva Klaas, reporter
Foto: Mihkel Maripuu
Ettevõtja Meelis Toom rajas Aarla külla suitsusauna, kuhu mahub korraga lavale kümmekond inimest. Mees kiidab suitsusauna eriliselt head leili, mis on meeldinud kõigile, kes seda proovimas käinud.
Meelis Toom jutustas, et suitsusauna ehitamise mõte kunagise isatalu maadele Rägavere valda tekkis siis, kui ta Setumaal niisuguse sauna mõnusid nautimas käis.
Virumaale toodi kokku liikuvad saunad
Allikas: ERR, Ago Gaškov
Virumaale Kulinasse tulid täna kokku nii maad kui vett mööda liikuvad saunad, et võistelda saunakarikale.
Saunakarikas antakse mobiilsele saunale ning tänavu toodi tiitlile kandideerimiseks kohale saunabuss, mitmesuguseid saunavankreid ja ujuvaid saunu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kõige omapärasem oli põhupakkidest tehtud saun. See ei ole just kõige karmima leiliga, kuid saunas on omapärane ja meeldiv heinalõhn, mis mõne saunalise meelest selle sauna just eriliseks teeb. Saunamees Ants Orumägi kinnitas, et põlema selline saun ei lähe.
Vällamäe matkarada
RMK Vällamäe matkarada on 2,2 km pikk, aga annab hea füüsilise koormuse . Siin käivad iga suvi imiteerimistrenni tegemas suusatajad. Rajal on 13 infotahvlit ja kõrgeim tipp on 304 m üle merepinna. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim.
Suitsusauna ajalugu
Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.
Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.
Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.
Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus.
Suitsusauna peab austama
SAUN • Rõuges Nogo külas on veel mitmeid üle-eelmisest sajandist ehitisi, kuigi uued hooned tungivad peale. Külarahvas on edumeelne, aga see ei tähenda, et nad ei hinda vanu ehitisi ja tüüpilist vana ehitusarhitektuuri. Kui fotograafiga Soka tallu sõitsime, nägime tee ääres palkehitist, millest valmib ilmselt ait. Seda restaureeritakse sellises stiilis, nagu olid sajandite tagused Rõuge kihelkonna palkmajad.
Suitsusaunad
Võrumaal köetakse suitsusauna ikka laupäeviti. Külades, kus on tugev kogukond, tehakse sauna kordamööda ning ühes saunas käib mitu peret. Võru mehed sõlmivad suure osa tähtsatest kokkulepetest ja otsustest saunalaval.
Sauna pidas eestlane esimeseks kultuuriasutuseks
Kui vanadest headest suitsusaunadest räägitakse, tuleb mulle aina meelde Enn Tuulingu luuletus „Vana sann”, millest meenutaksin mälu järgi ridu: „Sa saisat alan lohon lumbi veeren nii küüru vaonu laonu vana sann. Mu meelest nii kui mere veeren, kui sülen sanna veie imä Ann.”
Mu ema nimi polnud Ann, aga meie külas oli Vanatare Ann, keda kõik teadsid ja veel mitu Annat. See saun, mida meenutan, oli Tautsa külas ja kuulus naabritele Palopäälse talust. Kui sauna köeti, käis seal mitu peret ennast pesemas. Enne läksid sauna naised ja lapsed, siis mehed. Vett võeti ojast. Meie muretsesime ikka, et veega koos ei lendaks kerisele ka puruvanad. Need olid meie sõbrad ja mängukaaslased ojakeses. Mõnikord nägime ka kalu.