Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad’a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om umbõs 70 000 kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.
Allikas: Wikipedia
Kõnõlõ, kuis mu kodukandin liha sautaminõ käve.
Kõgepäält alustõdi tsia tapmisõst. Tsiga tull’ tappa noorõ kuu seen: sõs pidi liha panni pääl manu kasuma. Vana kuu aigu pidi liha panni pääl kahanõma.
Ku oll’ yle talvõ peet immis, pidi kaema, et kulti ei otsi. Kulti otsva tsia lihalõ tull’ sõs pahrumaik manu. Pahru ots tsiga umbõs nädälipäävä. Seoilmaaigu ei peetägi yle talvõ immisit. Ei taheta ei pekki ega rasva. Keväjä võetas põrss ja sygyse tapõtas.
6. lehekuu pääväl (6.05) tulõ võrokõisi tsõõriklaud, päämises jututeemas om savvusann. Kokko saias kell 16 Rõugõ kihlkunnan Tilgu külän Sepä talon.Mõtõ, et Võromaa savvusann piäsi olõma üleilma tähtside kultuuriasju nimekirän, om Võromaal ja ka muial Eestin häste vasta võet. A nimekirja saamisõ man om päätähtsä kogokunna (tuu tähendäs võrokõisi) hindä tahtminõ ummi rikkuisi tähtsäs pitä. Tuu tahtminõ om olõman ja tulnu naada kimmämbät plaani maaha märkmä. Tsõõriklavva takan arotõdaski asja laemban tsõõrin.
Kõnõlõmi tuust, midä om joba ette võet ja mis sinnä nimekirja päsemise jaos viil vaia tetä om. Oodõdu omma kõik huvilidsõ. Pallõmi tulõkist teedä anda 3. lehekuu pääväs tel 782 8750, 5661 1924 vai kylli@wi.werro.ee. Kon kokkosaamistalo om, saa kaia sepp.ee päält.
Eichenbaumi Külli, Veeroja Eda, tsõõriklavva kokkokutsja
Ma eski ei tiiä, ku vana taa sann om, a vanavanaimä ytel’, et seo sann om tetty joba inne vanavanaesä syndymist.
Vanaimä kõnõl’, et ma naksi sääl sannan joba käymä, ku ma es olõ viil aastanõgi. Tä nõstsõ minnu säält pääle mõskmist tarõ manu.
Lats es jõvva jo imä ja esäga nii kavva sannan olla ja tä võisõ sääl ka kylmä niimuudu saia.
Suurõmba jao umast elost olõ käünü õks savvusannah. Tuud sanna küteti innembide õks haoga, viimätsel aol puiõga. Keresekivi olli otsidu ja validu. Ku ütski «sinikivi» essü keresekivve sisse, sis tuu tsurksõ kõgõ sannahkäümise ar, sann oll’ mõro ja peräh oll’ päävalu.
Et Võromaa (Lõuna-Eesti) savvusann UNESCO maailmaperändi nimekirja saia, toolõ saa yten avita egä inemine, kiä tiid savvusannast ja vana Võromaa sannakombist, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Päält vällähõikamist, et savvusann tulõssi saia kultuuriperändihe, om mullõ pall’o kõlistõt, pakutas rahha, kystäs, kuis saanu avita,» om as’a vällämärkjä, turismikõrraldaja Veeroja Eda rõõmsa.
Savvusanna säänest tunnustamist tugõva katõ käega ka vana Võromaa juhi. «Kõva sõna! Suidsusann om hää asi!» kitt Võromaa umavalitsuisi liidu juht Tõntsu Tiit.
Saa-i joht tuud yteldä, et savvusann om õnnõ võrokõisi uma – noid om terven Lõuna-Eestin peris hulga alalõ ja Soomõn lövvys kah – a iks om savvusann yten ummi sannakombidõga tuu peris mi uma ja hää asi.
Umma ja hääd hoitas ja otsitas parhilla terven ilman. Tuu aig om ymbre, ku inemine tundsõ mõnnu tuust, ku sai Austraalia aborigeene kylä vai Võromaa savvusanna buldoosõriga kokko tougada. Aastakymnide tagunõ uhkõldaminõ, et inemine om luudusõ kunning, kiä tykys edesi ilmaruumi kuningus, aja parhilla muhelõma.
Kõnõlõdi vannust sannakombist, sannan tohtõrdamisõst ja tuust, mändsit kivve keresse pääle võit panda. Juttu oll’ ka seebikiitmisest ja muist sanna mano käüvist as’ost.
Huviliidsi tull’ kokko 40–50 ümbre. Kõgõ suurõmb huvi oll’ tuu vasta, kuis kesvälinnasõst olut tetä. Pia kõik kokko tulnu inemise teivä hindäle ka sannaviha vai eski mitu. Ettevõtmisõ kõrraldaja Freibergi Lilian Karula hoiu ühingust pidi tähtsäs ka tuud, et kokko ja umavaihõl inämb tutvas saiva Antsla, Tsooru, Lüllemäe ja Kaika kandi inemise.
Allikas: Uma leht
|
|
|