Saun — midagi nii ihule kui hingele

Allikas: Naistekas, Merle Viiding

Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.

Suitsusaun

See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.

Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.

Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Soome saun

 Sooe sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Pole Soomes ühtegi järve, mille kaldal ei asuks sauna.

Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta külma veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. 

Aurusaun

Aurusaun on samuti väga pikkade traditsioonidega, juba muistsetel aegadel levis see kreeklastelt roomlaste sekka.

Aurusaunas tekitatakse auru aurugeneraatori või aurukatla abil. Täpsed süsteemid reguleerivad auru hulka, õhu sissevoolu ning väljavoolu. Saunaruum ise peab olema selline, et väldiks auru välja pääsemist ja ümbritseva kahjustumist. Edasi juhitakse aur mööda torusid ruumi, nii et saunasolijad on pidevalt auru, või täpsemalt nagu udu sees.

Sauna kütmine on küllaltki lihtne, juba 20 minutit peale seadme tööle panemist võib sauna minna. Temperatuur on madalam kui Soome saunas, nii 45-55ºC kraadi. Selline temperatuur on kasulik hingamisteedele ning kutsub esile higistamise. Enne sauna minemist on soovitav käia dushi all. Saunaskäik võiks koosneda mitte rohkem kui 3 sessioonist. Iga sessiooni pikkuseks on umbes15 minutit ning nende vahel tuleks end korralikult maha jahutada jaheda õhu ja veega. 

Türgi e. kuumaõhusaun

Türgi saunakultuur on igivana ning osa türklaste igapäevaelust. Nimetatakse ka araabia saunaks, kuna türklased võtsid sellise kümblemise üle araablastelt.

Meenutab oma olemuselt suurt maja paljude ruumidega. Peale lahtiriietumist minnakse ruumi, mille temperatuur on 40°C kraadi. Selles ruumis viibitakse seni, kuni nahk muutub higiseks. Siis aga minnakse ruumi, kus temperatuur on 50°C kraadi. Kes tahavad, võivad minna kolmandasse, kus on isegi 70°C kraadine kuumus.

Sellised temperatuurid saavutatakse kuumutatavate veebasseinide abil, kust eraldub õhku sooja ja niiskust. Türgi saunas on õhk suuremas osas kuiv ning sellisesse ruumi astudes võib esialgu tunda peapööritust ja hingematvat tunnet. Kuumas ruumis viibides algab tugev higistamine. Peale seda minnakse jahedamasse pesemisruumi.

Türgi saun on ihupuhastamiseks ideaalne, sest siin saavutatakse tugev higieritumine ja pooride puhastumine. Kui teistes saunades määritakse end näiteks meega, siis Türgi saunas võib katta keha mudaga. 

Vene e. leilisaun

Aurusaun levis Põhja-Venemaale, kus sai nimeks banja. Vene saun on puust majake, mis meenutab Soome sauna.

Ruumi köetakse 45-55°C kraadini, siis visatakse nii ohtralt leili, et tekivad tihedad aurupilved. Võrreldes soome saunaga on vene saunas jahedam ja niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Kohe minnakse lavale ja hakatakse vihtlema. Kuna keha ei saa niiske kuumuse tõttu oma temperatuuri higistamise abil küllaldaselt reguleerida, tõuseb kehatemperatuur kõrgeks. Soovitav on vahepeal end jahutada külma välisõhu, vee või lumega. Traditsiooniliselt kasutatakse Vene saunas mee massaazhi. 

Kümblustünn

Kümblustünnide kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid.

Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3-8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane.

Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest.

Kümblustünni kõige suurem pluss on see, et seda saab kasutada aastaringselt. Eriti mõnus on sulistada 38°C kraadises vees, kui väljas on -20°C.

SPA tünn SPA tünn on luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massazhi. Olemas ka veealune valgusti, mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist. 

Infrapunasaun

Kutsutakse ka madala temperatuuriga saunaks. Ahju või kerist selles saunas ei ole. Sauna seintesse on sisse ehitatud spetsiaalsed paneelid, millest tulebki infrapunane kiirgus. See on täiesti ohutu ning soojendab ainult saunas viibijaid, mitte neid ümbritsevat õhku. Sauna „köetakse” elektroonika abil. Infrapunasauna võib panna nii majja kui korterisse, sest ei mõjuta ümbritsevat keskkonda. Infrapunasaunas võib näiteks lugeda või kuulata muusikat, sest puudub selline kuumus ja niiskus nagu tavasaunas.

Temperatuur saunas on 40-60°C kraadi. Kuna soojustoime on sügavam, siis toimub intensiivne higistamine juba 45°C kraadi juures. Võrreldes tavalise saunaga on see ligi kolm korda suurem. Infrapunasaunas soovitatav viibimise aeg on pool tundi.

Põhiliselt kasutatakse infrapunasauna ravimiseks. Näiteks vabanevad siin kudedest paljud mürgised ained ja ühendid ning kiireneb vereringe. Mõjub hästi verevarustusele, lihastele, immuunsüsteemile ja loomulikult ainevahetusele. Kuna infrapunasaunas viiakse organismist välja jääkained, sobib see sügavpuhastamiseks. 

Saunaviht

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.

Kõige levinumaks saunavihaks on kaseviht ning seda oma meeldiva aroomi tõttu. Vihtasid tehakse ka tammest, lepast, kadakast, nõgesest, mustasõstrast ja eukalüptist. Vihad erinevad üksteisest ka oma mõju poolest. Näiteks kaseviht avab poorid ja valmistab ette higistamiseks, tammeviht aga suleb poorid ning kadakaviht ergutab vereringet.

Meie toidupoodides on müügil ka külmutatud kase- ja eukalüptivihad. Enne kasutamist tuleb neid umbes pool tundi leiges vees leotada ning ongi olemas igaks saunaskäiguks värske viht.

Eestis leiutatud kunstvihtasid on kolme erineva tugevusega: pehme, keskmine ja tugev. Kunstmaterjalist saunaviha eelis on see, et pole lehti, mis pudeneksid ning peab vastu isegi kuni 100 kasutuskorda.

Harilikult valmistatakse kaseviht enne jaanipäeva, kuid võib ka muul ajal, peaasi, et lehed küljes oleks. Viha sidumise ajal võib kimpu siduda erinevaid lõhnataimi, nagu näiteks melissi, piparmünti jne. Viha pikkus on keskmiselt 50cm ning selle jaoks kulub umbes paarkümmend oksa. Siis pannakse kuivama hästi tuulduvasse ning varjulisse kohta. Kasevihad ei tohiks omavahel kokku puutuda, muidu lähevad hallitama.

Paari nädala pärast on saunavihad kuivanud ning vihtlemiseks valmis. Enne kasutamist tuleks vihad kuumas vees pehmemaks leotada ning siis asetada leigemasse vette. Sellist „kasevett” võib kasutada hiljem juuste loputamiseks. Kui aga sama vihta tahetakse veelkord kasutada, tuleb see loputada puhtas vees ja tagasi kuivama viia. Ühe vihaga võib läbi ajada kuni kolm korda. 

Kas teadsid, et …

Saunas olles võib kulutada umbes 300 kalorit, seda tänu higistamisele kuluvale energiale ning kiirenenud ainevahetusele.

Enne sauna ei tohi end määrida kreemiga, see sulgeb poorid ja nende puhastumine on taksitatud. Pigem tuleks käia sooja dushi all ja kuivatada. Leilivõtmise vahel tuleks koorida nahka spetsiaalse saunameega, et eemaldada surnud rakud. Tulemuseks on puhtam nahk ja ilusam jume. Erinevaid maske võib kasutada alles pärast saunas käimist.

Meresool ajab hästi higistama. Soolaga sissehõõrutud saunalaval viibides kiireneb jääkainete eraldumine Tegelikult ei tohiks saunas seebiga pesta, sest see eemaldab naha kaitsekihi. Seepi võiks kasutada eelmisel õhtul ning saunapäeval minna lihtsalt kuuma dushi alla enne vihtlemist.

Allikas: Naistekas, Merle Viiding