Saunateraapia

Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal  räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.

Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne.
Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatemperatuuri sellega, et suurendavad higistamist aitamaks inimese siseelundite temperatuuri normaalsena püsida. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime.

Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi.

SOOME SAUN

Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini.
 
Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises – igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes.

LEILISAUN

Leilisauna köetakse kerisega nagu soome saungi.
 
Soome saunaga võrreldes on õhk leilisaunas aga tunduvalt niiskem, aga saunaskäimise protseduurid sarnased. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu või veega.

AURUSAUN

Türgis on aurusaun ehk hamam säilinud tuhandeid aastaid ning toonud meie kõnepruuki ka mõiste «türgi saun». Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Ehtne russkaja banja on ju samuti tüüpiline aurusaun.
Korralikuks saunaskäiguks tuleb rohkesti aega varuda, sest traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaž.

Aurusauna mõju organismile

Tavasaunaga sarnaselt kutsub ka aurusaun esile higistamise, sest kusagile varjatud ja turvalisse kohta on paigaldatud sauna kõige tähtsaim detail – aurukraan. Sealtkaudu imbub ruumi peaaegu vee keemistemperatuuril olev aur.
Aurusauna mõju on suurim temperatuuride vahemikus 43…46 ºC ja kindlasti üle 100%se suhtelise õhuniiskuse juures. Sellepärast ollaksegi aurusaunas pidevalt sooja udupilve sees.

Tänu suurele niiskuse sisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja selliste hädade korral nagu bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused ning liigeste piiratud liikumine või liigesevalud. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes.
Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ning taastuda. Parandab üldist kehalist ja vaimset heaolu ning aitab koguda uut jõudu. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Avanevad naha poorid, eemalduvad surnud naharakud ja mustus ning nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siidiselt siledaks.
Kuna inimese higi sisaldab rohkem toksilisi mürkaineid kui uriin, nimetatakse nahka sageli ka kolmandaks neeruks.
 
Aurusaun:

• suurendab järsult kudede ja rakkude hapnikuvarustust; 
• kiirendab keha vereringet, hapniku- ja toitainevarustust; 
• aitab põletada 400-600 kalorit iga saunaskäiguga; 
• suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda; 
• eemaldab kehasse kogunenud toksiinid. Sellised nagu pestitsiidid, ravimijäägid, happelised jäätmed ja palju muud; 
• stimuleerib immuunsüsteemi; 
• hävitab baktereid ja viiruseid; 
• lõdvestab lihaseid ja vabastab need pingetest.

SOOLASAUN

Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena.
 
Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele.  Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit.

INFRAPUNASAUN

Kui 20. sajand oli elektrikerisega sauna võidukäik, siis infrapunasauna võib julgesti nimetada 21. sajandi saunaks. Puuküttega saun on eestlase traditsioon, mis oli, on ja jääb.
 
Infrapunasaun ehk IP-saun on aga uus – vähe aega nõudev – sauna kasutamise viis.
 
IP-kiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Soojenevad nahk ja nahaalused koed. IP-kiirgus põletab nahaalust rasvakihti ja vaatamata sellele, et ümbritseva õhu temperatuur on natuke üle 35o, on higistamine võrreldes tavasaunaga 3 korda intensiivsem. IP-saun aitab organismist välja viia jääkaineid, parandab lihaste toonust ja on tõhus tselluliidi vähendaja.
 
NB! Infrapunasauna ei soovitata neile, kellele on paigaldatud kunstliigesed. IP-sauna kasutamisel on ka  mõningad vastunäidustused:

•  äge vigastus

•  äge põletik

•  südame- veresoonkonna haigused

•  vere hüübimishäired

•  suured armid

•  kasvajad

•  tundlikkuse häired

Mõju organismile

Optimaalne higistamine saavutatakse infrapunasaunas 45-e kraadise õhutemperatuuri juures juba 30 minutiga. Saunas puudub elektrikerisele omane õhu ionisatsioon, sest pole silmale nähtavat hõõgumist. Infrapunasaunas õhku ei kuumutata ja auru ei kasutata.
 
Infrapunasaunas higistab inimene kolm korda rohkem kui tavalises saunas, sest kudede soojenemine toimub sügavuti ja keharakkude temperatuur viiakse sealjuures optimaalselt 38,5 kraadini. Juba 10 minuti pärast hakkab higi voolama – seda juhul, kui eelnevalt on rohkelt vett joodud.
 
Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30minutilise seansiga üle 600 cal. Seda on rohkem kui kulub energiat sama kaua joostes.
 
Infarpunasaun on tõhus tselluliidi lammutaja ja mürgistest jääkainetest vabastaja, nagu näiteks toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool ja raskemetallid. Ealisi keelde ega piiranguid ei ole – tegemist on kogu pere saunaga.
 
Rasedatel soovitatakse tavalise 30 min. pikkuse seansi asemel olla saunas 12 minutit, et loote vedeliku temperatuur ei tõuseks üle normi.
 
Kui traditsioonilised saunad jätavad kasutajaile väsimustunde, siis infrapunasaunad lisavad hoogu ja reipust. Sestap kasutavadki paljud inimesed neid hommikuti enne tööle minekut. Jaapanis läbi viidud uurimused näitasid, et infrapunasaunal on palju enam tervistavaid omadusi kui tavalistel aurusaunadel. Samuti pole täheldatud erilisi vastunäidustusi. Ei maksa muidugi saunaga liialdada neil, kelel on südamega või nahaga probleeme, mille puhul tuleb ettevaatlik olla ka tavalise sauna puhul.
 
Infrapunasaunas ei ei kuumene ka ehted ebameeldivalt. Pärast sauna kasutamist ei soovitata end siiski külma veega kasta, sest lihased on üpris tugevalt soojenenud.
 
Infrapunasauna kasutatakse: spordimeditsiinis ja taastusravis, samuti liigesepõletike, nahahaiguste, hingamisteede ning veresoonkonna probleemide raviks.

 
Infrapunasauna positiivne toime: 

• sobib treeningueelseks soojenduseks kui ka treeningujärgseks lõdvestuseks;

• varustab lihaseid hapnikurikka verega, mis aitab kaasa ainevahetuse jääkproduktide eemaldumisel;

• aitab kaasa rasvkoe ja tselluliidi vähenemisele (30 minutiga 600 kcal);

• leevendab südameveresoonkonna ja kõrgvererõhutõve haigusi;

• kasutatakse ka lihas- ja liigeseprobleemide korral;

• koed vabanevad mitmesugustest mürgistest jääkainetest (toksiinid, nikotiin, alkohol, kolesterool) ja raskemetallidest (plii, tsink, nikkel, elavhõbe, alumiinium, tina);

• samuti ravib haigusi nagu reumatoidartriit, osteoartoos, krooniline kaela- ja seljavalu jne.

• puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist, stimuleerib rakkude uuenemist;

• kiirendab akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist;

• vähendab stressi ja väsimust;

• vähendab valu;

• tõstab organismi immuunsust.

Vastunäidustused ja ettevaatusabinõud

• haiguse korral konsulteeri arstiga;
• ravimite kasutamisel konsulteeri arstiga;
• peale seanssi on vajalik normaalse kehatemperatuuri taastumiseks kuni 30 minutit;
• raseduse korral ei soovitata pikka seanssi (2-6minutit); 
• ägedad põletikud ning nihestused ja põrutused esimese 48 tunni jooksul või kuni turse taandumiseni vastunäidustatud; 
• kunstliigese ja kirurgiliste implantaatide korral pole soovitav; silikoonist implantaatide puhul ei tohiks aga infrapunasauna kasutamine mõjuda ebasoovitavalt;
• kui tervislik seisund halveneb, katkestage infrapunasauna kasutamine.

SUITSUSAUN – MEIE VANIM SAUNATÜÜP

Olemuselt on suitsusaun ülilihtne – seal on üks ruum, kus asub lava, korstnata kerisahi ja sellel pada sooja vee saamiseks ning enamasti ka teine ruum ehk esik riietumiseks. Omaette teema on, et õige peremees võõrast oma sauna kütma ei lasegi, sest igal suitsusaunal on erinev iseloom, nõudes tundlikumat lähenemist kui elektrikeris.

Esimesena tasub suitsusaunasõbral teadmiseks võtta, et saunad on piirkonniti küllaltki erinevad ning seda tasuks uut suitsusauna rajades jälgida. Mida see tähendab? Lõuna-Eesti suitsusaunas on keris enamasti leiliruumi eesseinas ukse kõrval ja lava tagaseinas. On ka esik ja nn kulakusaunadel isegi kaks esikut, kõik ikka ristpalgist.
Setude suitsusauna erijoon on see, et eesruum on tehtud kergest plangust, palki pole sellele raatsitud kulutada.
Seevastu Saaremaa suitsusaunas asub lava tavaliselt kerise kõrval külgseinas ja kerisega külgnev välissein on laotud paekivist, millest saarlastel suurt puudust pole. Teiseks pole haruldane eraldi kolle vee soojendamiseks.
Põhja-Eestis on keris ka leiliruumi tagaseina paigutatud, mida Lõuna-Eesti ei näe.
Suitsusaunas käimine on pühendumist nõudev rituaal ning samas mõnuasi, kus leil on pehmem ega kõrveta nagu soome saunas

Allikas: Postimees, 03.10.2006, Jüri Saar