MI UMA SAVVUSANN
HÄÄ SÕBÕR!
Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!
Savvusannapäiv om 19. märdikuul (19.11.) 2011.
Päävä hummugunõ puul peetäs Urvastõ Seltsimajan, päält lõunat oldas Põlva Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ ka savvusannanäütüs.
Näemi savvusannapääväl!
- Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.
- Urvastõ Seldsimaja ja Karilatsi muuseumi pererahvas pallõs üten võtta tarõkängä vai -sussi – niimuudu püsüs tarõ puhtamb ja kõikil om sääl parõmb olla!
- Ilma omma jaheligu, tarõ olõ-i ülearrvu lämmä – tasos lämmämba rõiva sälgä panda!
SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA
10.00-13.00 Urvastõ Seldsimajan
Kõnõldas tinavaasta suvõl olnu sannaperimüse kogomise tüüst Urvastõ kihlkunnan.
Seminäri juhatas Võsu Ester.
Ettekandit pedävä Tarto Ülikooli üliopilasõ, kiä rahvatiidüse (etnograafia) opmisõ käügin kävevä seoilma-aigsit sannu kaeman ja sannakombidõ kotsilõ küsüman Urvastõ kandi talodõn. Kokkovõtõ ja tähelepandmisõ tüü juhatajalt.
12.30 lõunas pakk suppi Urvaste Külade Selts.
14.00-19.00 Põlva Talurahvamuuseumin Karilatsin
14.00 Savvusannanäütüse vallategemine. Näütüse saamisõluust kõnõlõs ja välläpanõkit tutvustas Margna Epp. Sannaviktoriin.
14.45 Külli Eichenbaum. Savvusanna-tegemiisist märdipääväst märdipääväni.
15.10 Epp Tamm. “Jummal hää miis!” Savvusannaperimüsest uurja silmi läbi.
15.40 Andres Ansper. Vahtsõ savvusanna eihtämisest.
16.10 Eda Veeroja, Külli Eichenbaum. Suidsusann küläliisile valla – tinavaasta kolmõl kõrral. Põimukuisõ sannatamisõ sannaperride tennämine.
16.40 Juvvas tsäid ja maitstas lavva pääle tuudu söögikraami. Sannaviktoriini tulõmuisi teedäandminõ.
17.00 Jututsõõr. Arotadas, kuimuudu savvusanna tegemiisiga edesi mintäs, midä olõs vajja viil tetä. Ettevalmistüse UNESCO-taotlusõ jaos: kiä minkaga hoolõn om ja saa üten avita.
18.00 Muusõumi savvusann om lämmäs köet ja uut sannaliisi.
—
Kõrraldasõ: MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ Seldsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Tugõva: Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru Maavalitsus. Savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 56 61 19 24, kylli.eichenbaum@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53 32 21 53, triinu.ojar@wi.ee
Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.
Konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast 
Minevä puulpäävä võeti suitsutõt liha sannast vällä, inne tuud oll’ tettü hulga tüüd. «Üte jao lihast pandsõmi katõ nädäli iist suulvette. Nigu vanastõ tetti, kumpsõmi kanamunaga: ku muna nakas’ pääl pidämä, oll’ suul paras,» selet’ oppusõ vidäjä, Mooska turismitalo pernaanõ Veeroja Eda (pildi pääl kural). «Tõsõ jao lihast soolassimi tõsõpäävä inne suidsutamist, kats jupikõist pannimi õnnõ hainoga, suula es panõki. Kokko sai katsat-ütsät esi sorti lihha.»
Ku ma latsõn mäletämä naksi, oll’ Kirmse küläh 19 talopidämist ja kats väikumbat majapidämist, koh talotüüga elämist es saia. Noist üts tegi puuanomit, tuubrit, vannõ, tünne ja esiki puust pangõ. Tõõnõ oll’ ütsik naanõ: tuu ao külä ja ümbrekunna latsi vastavõtja. 21 elämist ja egalütel uma sann. Kõik suidsosanna. Õnnõgi üteh suurõmbah taloh oll’ korsnaga sann.
Mi vana sannakõnõ sais Kurksuu veeren lumbi man. Om sääne päivinännü ja väiku, a mi arost väega hää.