Mooska

1 okt. 2022

Ettevõtluspäev ei lähe mööda saunastki

Mooska pere Kirjutisi Mooska perest ja saunadest Eda Veeroja, Ettevõtluspäev, Haanja, Mooska, rõuge Vald, saunakombed, suitsusaun

Mooska talu perenaine Eda Veeroja (taga) näitas ettevõtluspäeva «Kuis lätt?» korraldajale Rutt Riitsaarele saunakombeid. Rõuges demonstreerib ta neid rahvamaja laval. Foto: Arvo Meeks

Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala läbiv teema on tänavu töö tandemina. Nädalasse mahub Lõuna-Eestis mitmesuguseid sündmusi, millele paneb reedel Rõuges punkti ettevõtluspäev «Kuis lätt?»

«Tahame teada, kuidas meie ettevõtjatel praeguses muutlikus ja keerulises maailmas läheb ning mis on nende toimetuleku ja edu võti,» selgitas ettevõtluspäeva korraldajate nimel Rõuge valla arendusnõunik Rutt Riitsaar.
Tema sõnul lähtusid korraldajad ettevõtluspäeva kava kokkupanekul sellest, et inimesed saaks lähikonnas elavaid ettevõtjaid paremini tundma ning õpiks ka midagi uut.

Loe edasi Lõuna-Eesti Postimehest. Autor Timo Saluveer. Foto Arvo Meeks.

20 jaan. 2022

GALILEO: 5 erstaunliche Dinge in Estland – Sauna Fleisch

Mooska pere Kirjutisi Mooska perest ja saunadest Estland, Fleisch Sauna, Galileo, Mooska, ProSiben, Rauch Sauna

Egal, ob es sich um eine Eisstraße handelt, die das Festland mit den Inseln verbindet, oder um geräuchertes Fleisch aus der Sauna, dieses Land hat einige Überraschungen auf Lager.

Hier sind 5 Dinge, die man nur in Estland findet: Eisstrasse, Reflektoren, ID Card und natürlich Mooska Saunahof.

28 okt. 2020

Vana-Võrumaalla ollaan ennemmin syömättä kuin saunomatta – Paikallinen savusaunaperinne on listattu Unescon kulttuuriperintöluetteloon

Mooska pere Uudised Mooska, Sauna, savusauna, Viro, Võrumaa 0

Savusaunasta pääsee välillä pulahtamaan pieneen lampeen. THEA EKHOLM

Kae perrä!

14 apr. 2020

SAUNAS SUITSUTATUD LIHA TELLIMINE

Mooska pere SUITSULIHA Mooska, saunasuitsuliha, suitsuliha, Uma Mekk

Mooska Suitsusaunatalu hoiab au sees UNESCO maailmapärandi nimistus olevat Vana Võromaa suitsusauna tavasid ja oskusi. Saunas liha suitsutamine on üks tänapäeval kiiresti hääbuvatest oskustest.
Soolame eestimaist sealiha umbes nädalajagu ning suitsutame suitsusaunas nelikümmend tundi mahedas puhtas lepasuitsus. Nitritite ja e-ainete vabalt, eelnevalt liha keetmata ning süstimata nagu Võrumaal on ikka kombeks olnud. Tulemuseks on suus sulav, pruuni pealispinnaga aromaatne suitsuliha, millest võib tekkida sõltuvus. Oleme teid hoiatanud!
Mooska talu suitsusaunas suitsutatud liha kannab kohaliku toidu märgist UMA MEKK.

Kae perrä!

21 sept. 2017

Purification in the Smoke Sauna

Mooska pere IN ENGLISH Estonia, Mooska, suitsusaun

Kae perrä!

10 aug. 2017

Saunas saab puhtaks ihu ja valmib suitsusink

Mooska pere Uudised 2017, Mooska

Võrumaal Haanjas, imekauni looduse rüpes Vällamäe jalamil asuv Mooska talu on võtnud südameasjaks ajaloolise Võrumaa suitsusaunakultuuri säilitamise ja levitamise.

Ettevõtmise taga on Mooska talu perenaine Eda Veeroja, kelle jaoks on huvist suitsusauna vastu kasvanud välja igapäevane töö. „See on elustiil. Kui midagi nii väga armastad ja sellega tegeled, siis kuigi palju kõrvale tegevust ei mahu,” ütleb ta. Talu õuel on kolm sauna, kaks on saunatamiseks ja üks liha suitsutamiseks. Lisaks aidaruum, kus saunalised saavad riietuda. Hoovi on kaevatud tiik, kuhu saab iga sauna juurest sisse hüpata. Algselt oli see soine koht. Võrumaa maastik ongi ju selline, kus künkad vahelduvad sooga. Tiigis elavad kogred, ahvenad, linaskid ja isegi jõevähid. „Võtsin täna hommikul lillekastmisvett, vähi sõrad vaatasid vastu,” sõnab Eda. Kuigi ta püüab ka kala, siis oma tiigist ta saaki ei püüa. „Need ju mu oma koduloomad,” põhjendab Eda.

Kae perrä!

Mooska talu suitsusaun on üks Eestisse alles jäänud paarist tuhandest. Foto: Aldo Luud

16 nov. 2010

Suitsusauna UNESCO nimekirja saamine on ohus

Mooska pere Uudised Ahto Raudoja, Eda Veeroja, meist, Mooska, Mooska talu, setud, Setumaa, soomlased, UNSECO, venelased 0

Allikas: Eesti Päevaleht, Mirko Ojakivi
Foto: Aldo Luud

Suitsusauna peavad võrulaste kõrval omaseks ka setud, venelased ja soomlased.

Võrumaa suitsusauna sattumise UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja võivad nurjata setud, venelased ja soomlased, kui nad peaksid hakkama väitma, et võrulaste suitsusaun ei erine nende omast mitte millegi poolest.

Setu ja vene kaardiga lehvitamine pole mingisugune ajakirjanduslik intriig, vaid selge oht. Vähemasti läinud reedel Võrumaal Väimelas toimunud maailma esimesel suitsusaunale pühendatud konverentsil juhtisid mitmed esinejad tähelepanu probleemile.

Kae perrä!

KÄPULI: Kui saun on veel vingu täis, saab hea tahtmise korral sinna siseneda käpuli.

15 nov. 2010

Sannamiis: iga suitsusaun põleb kord maha!

Mooska pere Uudised Eda Veeroja, Haanja, meist, Mooska, Mooska talu, suitsukarm, suitsuliha, suitsusaun, suitsusaunakonverents, UNESCO, Urmas Veeroja 0

KÄPULI: Kui saun on veel vingu täis, saab hea tahtmise korral sinna siseneda käpuli. (Aldo Luud)
Allikas: Õhtuleht, Arvo Uustalu
Foto: Aldo Luud

Saunas lihasuitsutajal peab olema hobusekannatus, sest kaelakarbonaad või seakints pannakse partele suitsu juba neljapäeval ja võrratud lihakäntsakad valmivad alles laupäeva lõunaks.

Reedel peeti Võrumaal Väimelas esimene suitsusaunakonverents, mis läks laupäeval sujuvalt üle Võru koduhõnguse toidu suurlaadaks “Uma mekk”. Haanja taluperenaine Eda Veeroja on võtnud südameasjaks, et vana Võrumaa traditsiooniline suitsusaun kantaks UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Laupäeval demonstreeris ta koos abikaasa Urmasega, kuidas 30 kilost lihast oli sauna kaasabil saanud 25 kilo võrratut maitseelamust.

Kae perrä!

15 aug. 2010

Kaika suveülikool keskendus Haanjamaa eripärade säilitamisele

Mooska pere Uudised Eda Veeroja, liha suitsutamine, Mooska, suitsusaun, suitsutamine 0

Haanjas lõppes 22. Kaika suveülikool, mis sel aastal keskendus eelkõige Haanjamaa eripärase keele, kultuuri ja kommete säilitamisele.

Tänavune Kaika suveülikool oli ühtlasi ka Baltimaade kõrgeim, kuna leidis aset Suure Munamäe jalamil Haanja koolimaja juures, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Igal aastal vahetub nii toimumiskoht kui ka rektor. Möödunud korral Põlvamaal Oraval rektoriametit pidanud Urmas Klaas andis järgmiseks aastaks ametiraha üle Haanimiihi nõvvokoja juhile Agu Hollole.

Kaika suveülikool on juba üle kahekümne aasta hoidnud Kagu-Eesti kultuurirahva ja haritlaskonna meelsust ning seda võib pidada nii Võro Instituudi, võrokeelse Uma Lehe kui ka tuhandete osalistega Uma Pido käivitajaks.

“Kaika suveülikool käib ringiratast mööda Vana-Võromaa kihelkondi. Mis on tänavu harukordne, mida ma pole varasematel aastatel täheldanud just praktiliste tegevuste koha pealt, on näiteks liha suitsetamine kavas,” rääkis Urmas Klaas.

Liha suitsutamine on imelihtne, kinnitas oma suitsusauna trepimademel töötuba läbi viinud Eda Veeroja. Varem osati seda kunsti ju igas Eestimaa talus.

Veeroja oletas, et viis, kuidas vanasti liha säilitati, on ilmselt kõikjal maailmas üsna sarnane. “Aga mille poolest mi kotus om eriline om tuu, et mi inemise elase veel nii ja see ei ole mingi väljamõteldu turisti asi, vaid ta omgi nii. Om kümneid ja kümneid talosid, kus igapäävatselt söögi jaos savvutadas sannah lihha,” rääkis võroke.

Suveülikoolis sai kuulata loenguid ka näiteks Haanja kandi keeleliste eripärade kohta, aga ka Lätimaalt saabunud liivlaste olukorrast.

Videot näed siit!

Allikas: err.ee, Igor Taro

25 juuni 2010

Hea viht võib päästa needusest!

Mooska pere Uudised Eda Veeroja, Mooska, saunaviht, viht, vihtlemine

Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!

Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.

Kae perrä!