Tädi Maali: Saunavihad seebiks
“Oh seda uuema aja saunaskäimise piina!”
Nii ohkasid Juuli ja Julius, kui jaaniõhtuks külla saabunud linnasugulaste saunavihtu seirasid. Hüüdsid üleaedse Maali ka ilmailmet kaema.
saunaviht
Hea viht võib päästa needusest!
Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!
Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.
Anna vihaga! Hea vihaga!
Jaanipäeva paiku on kõige õigem viha tegemise aeg. Taimetark ja apteeker Maret Makko õpetab, kuidas rahvatarkuste kohaselt vihale taimi lisada, et saunaskäik eriti väekaks tervise- ja iluprotseduuriks muuta.
Kaseoksad lõika lauldes
Vihaks vali kraavipervel või võsaservas seisva noore kidurama kase alumised peenemad ja pehmemad oksad. Lõika oksad enam-vähem ühepikkuseks juba korjates.
Oksi korjates soovitab Maret esivanemate tarkuse järgi joonduda ja kaselt luba küsida ning paluda tema abi ja tuge oma tervise parandamiseks ning naha noorendamiseks: “Keskendu puule, kui oksa võtad, puu mõistab ja saad oma vihasse rohkem taime väge. Ka meeldib puudele ja taimedele, kui neile lauldakse. Lauldes on nagunii iga tööd lõbusam teha. Rahvatarkus õpetab, et kange väega on pärast okste lõikamist kase juurtele sülitamine – sellega vahetad sa sümboolselt oma kehavedelikke puu omadega, mis läbi lehtede saunas sinu nahasse tulevad. See annab vihale eriti tõhusad omadused.”
Nipp:
Oksi puhastades võta enne sidumist ära alumised lehed. Hoia needki alles, sest värsked kaselehed on puhastava ja vett väljutava toimega. Saunas, kui viha hauduma paned, kata nägu ja kui soovid, siis kogu keha korraks kuuma veega üle valatud värskete kaselehtedega ja lama nii 10 minutit – see puhastab nahka ja aktiveerib ainevahetust rohkem kui savimask. Pärast võid end leheleotusveega üle valada ja kehal vabalt kuivada lasta, et kaselehtedest parim iluefekt saada.
SUITSUSAUN HAANJAS
Mooska talus saunaskäik kestab umbes 3 tundi ja saunaskäigu hind sõltub saunaliste arvust.
Kuni 3 inimest 300€, 4 – 7 inimest 350€; 8 kuni 10 inimest 400€; kuni 12 inimest 450€. Kui on soovi, kutsume appi lisa saunanaise või saunamehe, et kõik saunalised saaks viheldud ja kõpitsetud (lisatasu 100€).
Tiigi kaldal asuvat sauna kütame hea leili saamiseks olenevalt ilmast ja saunaliste arvust 6 – 8 tundi. Sauna oleme alati kütnud vaid lepahalgudega, vahest harva viskame sekka ka kaske. Kuum suits teeb õhu mikroobidest puhtaks, suitsusauna kuum õhk on tervendav. Kui kütmisega on valmis saadud, saun tuulutatakse, kerisele visatakse sahmakas vett, et karm välja peletada. Suitsuaugu sulgeme peale esimesi leile. Tiigist saame pehme pesuvee ja sealsamas saab saunaline ka oma kuuma ihu jahutada, talvel on tiigijääs turvaline auk.
Hüva, tummist puupõlemislõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Kerisekividele kapaga vett visates valgub üle sauna ja saunaliste mõnus kuumus, mis muutub pehmeks, veidi niiskeks leiliks. Kuuma vett on küllaga, külma vett tuleb sauna ja pesemise edenedes saunalistel endil tiigist juurde kanda.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga kuni 8 inimest.
Meie vana suitsusauna palgid on pärit Värska kandist ja neil on pikk ajalugu. Nad on näinud laste sündimisi ja surnumõskmisi, raskest tööst väsinud lihaste ja liigeste tasumisi, aga ka lustlikke ja rõõmsaid saunaskäike. Nagu enamik Eestimaa talusaunu olid needki palgid ühel päeval puhtaks nühitud ja keris oli ümberehitamise käigus saanud korstna – suitsusaunast sai nii öelda puhas saun. Ajapikku vajus saunake nagu peremeeski üha enam kössi, katus kukkus osaliselt sisse ja peremehest polnud enam selle parandajat. Sauna üks nurk mädanes ja kasutuskõlbmatuna jäi hoone unustusse. Meile pakuti müügiks väärtusetuid saunapalke ja kobedamaid aidapalke. Täpsemal takseerimisel osutusid ka saunapalgid kasutuskõlblikeks. Pereisa Urmas, pojad Priit ja Vahur aitasid vanad palgid taas väärikasse SUITSUSAUNA seisusesse. Tihenduseks oleme palkide vahel kasutanud naturaalset linatakku, vahelael on soojustuseks savi-liiva segu ja katust katab uhke mätas, kus on näha erinevaid sooheinamaa taimi. Vahelagi, lava ja pingid on sauna praeguses asukohas kasvanud suurtest haabadest. Põrandalauad on lahtised ja suurte vahedega, et vesi laudadele seisma ei jääks, põranda all on hingamisruum ja täiteks kruusa-liiva segu.
Meie suitsusaunal oma saunavaim – Mooska taat – kes pühib seebi silmast ja pahad mõtted peast. Kerise taga savitatud seinal on hingelind kaitsmas vanu palke ülemäärase kuumuse eest. Kui leiad saunast tulles kehalt nõgised jäljed, siis vaata üle oma mõtted – musta südametunnistusega saunalisele võib saunavaim märgi jätta.
Suitsusauna nautimiseks varu piisavat aega, rahusta oma meel ning korrasta mõtted ja ära pargi kõhtu täis !
PS! Ohtralt joovastavaid alkohoolseid jooke manustanud inimesed saunalisteks ei sünni.
Kõige kiiremini saad saunapäeva tellida Internet lingilt. Võtame kindlasti enne saunapäeva e-kirja või telefoni teel ühendust, et kokku leppida inimeste arv ja sauna alguse kellaaeg.
Saun — midagi nii ihule kui hingele
Allikas: Naistekas, Merle Viiding
Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.
Suitsusaun
See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.
Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.
Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
Saunaviht igale maitsele
Saun ilma vihata ja vihtlemiseta pole õige saun. Vihtlemine on omamoodi massaaži toimega puhastumisrituaal. Vihtlemine kiirendab pindmist vereringet, soodustab jääkainete eemaldumist organismist.