Kõik elukaare tähtsamad sündmused on maarahval ikka just saunas aset leidnud: siin sünnitati ja sünniti, viheldi enne pulmi, ravitseti ja saadeti surnuid viimsele teele. Nüüdsele eestlasele on see ülim koht, kus ennast aeg-ajalt laadida ja uueks luua.
Allikas: TM Kodu & ehitus
Eestlased on sajandeid teadnud, et saun on mõnus ja tervisele kasulik; midagi rohkemat kui higistamise ja pesemise koht. Kuidas see kõik teha võimalikult mõnusaks ja kestvaks?
Alustame kohe uuemate trendidega. Saunamaailma müügikonsultandi ja tuleohutuse spetsialisti Margus Korju sõnul on viimasel ajal populaarseks muutunud elektrikerisega Soome sauna ja infrapunasauna ühildamine. “Seinas olevaid infrapunapaneele ei tohi kerisega koos muidugi kasutada,” rõhutab Korju.
Umbes viis aastat tagasi Eestisse jõudnud infrapunasaunad olid algul vaid spaade ja ilusalongide pärusmaa, kuid eeliseid on üha enam hakatud märkama ka kodudes. “Saunaskäik on selles tunduvalt lühem kui tavasaunas – kaks korda 15 minutit on täiesti piisav: ei kurna ja seejärel võib hommikul kas või tööle minna. Infrapunasaun nõuab kõige vähem ruumi, seda on lihtne paigaldada kas eraldi nurka või valmis moodulina. Kas või magamistuppa.”
Jaa, saunamütsiga inimene näeb laval jabur välja – nagu päkapikk istuks õrrel! Aga me kannaksime mütsikest kõik, kui teaksime, et siis ei näpista tige leil kõrvasid, juuksed ei saa kahjustada ja isegi vererõhk püsib tänu sellele kontrolli all.
Suur osa naisi-mehi mõtleb kindlasti, et tule taevas appi – sauna ja mütsilotuga?! Kui kuum teeb liiga, võib ju lavalt putku pista. Ja et juuksed kõrbema ei läheks, võib need enne leiliruumi minekut märjaks teha.
Just seda viimast ei soovita saunatarvete müügiga tegeleva osaühingu Sipakson juht Vladimir Golovatjuk sugugi teha! «Kui juuksed märjad, on ülekuumenemise tõenäosus suurem kui kuiva peaga. Seega on mütsi kandmine märja peaga veel eriti soovitatav,» manitseb mees.
Ta jätkab, et saunamütsi peamine eesmärk ongi kaitsta pead ülekuumenemise eest. Saunalaval mütsita istudes võib lihtsalt kuumarabanduse saada!
No aga miks ikkagi peaks majanduskriisi ajal oma niigi väheseid veeringuid saunamütsi peale kulutama? Mille poolest see parem on kui suvaline koduselt mütsiriiulilt võetud peakate.
Golovatjuk selgitab, et tavaline rätik või müts ei suuda pea ja peakatte vahel luua vajalikku mikrokliimat. Saunamütsi alla jääb kiht õhku, mis hoiab pea ümber leilikraadidest pisut madalamat temperatuuri. «Põhimõte on jah sama mis tavalisel mütsil talvel. Kuid tavaline talvemüts ei ima saunamütsiga sarnaselt niiskust,» põhjendab ta.
Saunaskäik kuulub meil kindlasti vana aasta ärasaatmiskommete hulka. Metsamoor soovitab aastalõpu viimases saunas soovida soove ja puhastuda.
Soomes Lõuna-Karjalas asuvas Lemis on hakatud tegema jääsaunu. Tootjad loodavad, et hoolimata majanduslangusest, krõbedast hinnast ja lühikesest säilimisajast saab sellest nõutud eksporttoode.
25 sentimeetri paksusest jääst ehitatud saun sobib ka suviseks kasutamiseks, kirjutab YLE Uutiset. Sauna põrand ja katus on valmistatud puust, seinad aga paksust jääst.
Paberi abita ja kõigest kahe tikuga õnnestubki tuli otsa saada – urbaniseerunud linnatšikkide kohta pole paha! Suitsusauna süsteemi ei tunne me kumbki, sestap oleme rõõmsad, et sauna maha ei põleta ja saame selle kogunisti ka piisavalt soojaks.
Puude juurdepanemine on paras tegu, sest kütmise ajal on õhk vingugaasist nii paks, et matab hinge ja silmanägemist. Avastan nipi, et kui kükitada, siis on mõni sekund ruumis viibida taluvuse piirides.
Katkend resikirjeldusest Venemaal. Reisiseiklustest pikemalt loe siit: http://ekspits.blogspot.com
Juba vanarahvas teadis, et vihtlemine parandab hästi pindmist vereringet, eemaldab nahalt mustuse ja soodustab higistamist.
Vanarahvatarkus ütleb, et saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt.
Vihtlemine ja leilivõtmine toovad hea une ning vihtlemine on ka massaaži eest.
Jaanipäeva saun tekitab tahtmise ihu põhjalikult puhtaks küürida ja korralik vihtlemine kuulub vaieldamatult selle juurde. Naised külastasid Tiskre sauna ja katsetasid erinevaid vihtasid, et leida see, mis tuju heaks ja ihu värskeks lööks.
Kõige õigemat vihta soovitatakse teha jaanipäeva paiku, selleks ei pea kasutama ainult kaske, sobib ka tamm, kadakas ja miks mitte nõges.
«Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt,» ütleb Eesti vanarahva tarkus. Kui keha piitsutada kuumusega, tuleb seda kindlasti teha ühe korraliku vihaga.