Mooska pere
Posts by Vahur Veeroja:
Suitsusaun: äraproovitud ja hinnatud
Allikas: Äripäev, Asko Valdmann – Leppoja Metsamaja turundusjuht
Fotod: Maris Ojasuu
Traditsioonilise suitsusauna hüva leili ja tummist puupõlemislõhna hinnatakse üha enam. Väärt hoone kavandamisel peaks arvestama aga vähemalt paarisaja tuhande kroonise väljaminekuga.
Eestlane on läbi aegade olnud saunarahvas, mistõttu on ka tänapäeval paljudel meist saunatamisega hea ning eriline suhe. Sauna all peetakse üldjuhul silmas korstnaga Soome sauna, mida saab ehitada vajadusel isegi korterisse ning kütta elektriga.
Saun aitab tervist kaitsta
Saunatamine tagab tervisliku koormuse, aitab keha vormis hoida ja rahustab emotsionaalsed pinged.
Millist nõu anda sõbrale, kes on väsinud raskest tööpäevast, pikast suusamaratonist, pingelisest õppimisest, rohkem või vähem õnnestuvast ärist? Üks lahendus on universaalne – väsimus kaob kui nõiaväel, ülepingutatud lihased lõdvestuvad, närvid rahunevad, tekib mõnus lõdvestus- ja rahulolutunne. See igaks elujuhtumiks sobiv vahend on väga lihtne – see on saun.
Sauna tuntakse juba päris iidsetest aegadest ja paljude rahvaste juures. Ilmselt oli sauna algne mõte selles, et inimene pidi ju kuidagi puhtaks saama … Arenes inimene, arenes tsivilisatsioon, arenesid ka saunad. Esmaste hügieenivahendite rahuldajast sai paljude rituaalidega seotud kultus- ja mõnupaik. Eri rahvaste saunad kujunesid erinevateks – Soome saun, Türgi saun, Rooma saun, Vene saun… Ja Eesti saun, loomulikult. Vanade eestlase töönädal oli raske ja väsitav, ent nädalalõpul tehtav saun kuulus kindlalt nii rikkamate kui ka vaesemate perede kommete hulka. Meie rahvajuttudeski on saun oluline tegevuskoht.
Maatargad said kiiresti aru sauna ravivast mõjust. Nii muutus saun ka ravimise paigaks: seal tehti massaaži, lasti aadrit, pandi kuppe, raviti tõbiseid. Ka sünnitused võeti tihti vastu saunas.
Suur Tallinna saunade test
Juba ammu ei oota inimesed saunast ainuüksi lava, kerist ja dušši, vaid pööravad tähelepanu ka lisaväärtustele: kas saunakompleksi kuulub mullivann, bassein või mugav lõõgastusruum? Kas saab kasutada fööni, tellida snäkse ja õlut?
Meil, kümnel sõbrannal, on traditsiooniks käia kord kuus mõnes Tallinna saunas lõõgastumas ning erinevaid saunu proovimasvõrdlemas.
Tore on selline komme ka seetõttu, et praegusel kiirel ajal, mil niisama ei ole aega kõigiga kohtuda, saab vähemalt kord kuus saunamõnusid nautides kuulda ka sellest, kuidas kellelgi läinud on, kes töökohta vahetamas, kes õpinguid alustamas / lõpetamas, kes lapseootele jäänud või kolimas.
Naistelehe soovil toome välja 20 pealinna sauna plussid ja miinused.
Üldiselt võib öelda, et nende suurimateks puudusteks on äärmiselt libedad põrandad, rohkem võiks olla dušše ja ka nagisid, kuhu saunalinu riputada. Väga paljudes saunades pole fööni ning mitmed ei kipu hinna sisse arvama saunalinu.
Saun ilma vihata on kui voodi ilma naiseta
Viht on iga saunalise asendamatu kaaslane, sest vihtlemine ergutab naha vereringet ja annab mõnusa enesetunde. Naisteleht testis, milline viht on kõige targem sauna kaasa võtta.
Ega asjata öelda, et saun ilma vihata on kui voodi naiseta – eestlased ei kujuta saunaskäiku vihata ette. Viha hankimiseks on kaks võimalust: kas osta see poest või teha ise. Viimane variant tuleb kõne alla muidugi vaid suvel, kuid võib kindel olla, et värske omatehtud viht nahutab ihu kõige mõnusamalt. Selline kaseviht võitis konkurentsitult ka toimetuse saunavihatesti.
Metsa viha järele, nüüd kohe!
Saunateraapia
Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
Suitsusaun annab erilise elamuse
Ehkki suurimad saunasõbrad on sauna ka linnakorterisse suutnud suruda, saab õige saunamõnu kätte ikkagi maasaunas.
Lõuna-Eesti kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna on suitsusaunade maailma sügavuti uurima asunud ning oma avastusreiside käigus pildistanud, mõõtnud ja kirjeldanud kümneid, et mitte öelda sadu suitsusaunu, mille iga ulatub paarisaja aastani.
Saun — midagi nii ihule kui hingele
Allikas: Naistekas, Merle Viiding
Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.
Suitsusaun
See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.
Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.
Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
Suitsusauna leil on ergutav ja pehme
Allikas: Äripäev, Siim Sultson
Fotod: Tender Ehitus
Võrreldes tavalise Soome saunaga on suitsusaun meeldiv alternatiiv neile, kes kuuma leili ja kõrvetavat niiskust ei talu.
Suitsusaun on erinevalt tavalisest Soome saunast põhjaaladel levinud vanem saunatüüp. Kui Soome saunas lastakse kogu küttesuits korstnast välja, siis suitsusaunas pääseb see välja tavaliselt uksest või seinaluugikesest.
Suitsusaun on sarnane ka arhailise suitsutarega, mille kütminegi oli pea samasugune. Nii suitsusauna kui suitsutare tõrjus valdavalt 19. sajandil välja kütmine puhtalt korstna kaudu, mida peeti siis suureks luksuseks.
Tänapäeval kohtab suitsusaunasid tavaliselt talumuuseumites või erinevas säilimisastmes vanade talukomplekside juures. Viimastel aastatel kerkivad eelkõige puhkekohtades Soome saunade kõrval ka suitsusaunad.
Suitsusaunu on kahte tüüpi: puhas suitsusaun ja must suitsusaun. Puhtal on korsten ka, must on üldse ilma korstnata.
Või jummal, külh, mis no saa?
|
|
|